Pedagoogika

Pärast sõda, kui Freinet hakkas tööle õpetajana, tuli tal otsida alternatiive traditsioonilisele õpetamisele, sest rääkimine tekitas talle sõjas haavata saamise tõttu suuri raskusi.

Nii sündiski Freinet´i kõige silmapaistvam idee - õpilased tuli panna ise tegutsema ning sealt arenes töökooli meetod.

Freinet pedagoogikal ei ole oma filosoofilist lähtealust, oma arusaamist lapse arengust (oma arenguteooriat), spetsiaalset õpetajate koolitust ega ka terviklikku üldharidust (kesk-haridust) andvat koolitust (Tuulik 2001)

Freinet meelest ei ole tähtsust vanuselistel klassipiiridel. Tema meeles on see kunstlik ja vägivaldne.

Freinet´seisukohti:

·         kasvatus tähendab küpseda laskmist;

·         oluline pole mitte teadmine, vaid oskamine;

·         mälu ei arene treeninguga, vaid arendab töö;

·         laps on kui täiskasvanu, talle pole vaja sundi väljaspoolt;

·         loomupärane on lapsele töö, mitte mäng;

·         laps suudab töötada pikka aega järjest;

·         karistamine on vale;

·         hinded ei ole head;

·         laps planeerib ise oma igapäevast koolitööd;

·         kool on praktilise toimetuleku õpetamiseks;

·         õpetaja on kõrvalseisja, lapsega samal tasemel looja (Tuulik 1995).