Kuna laps on loomult uudishimulik,
siis õpib ta enda jaoks tähtsaid asju tegevuste kaudu.
Lapsed alustavad
oma päeva nende endi valitud tegevuste ja ülesannetega. Vanematel klassidel on
nädala- või kuuülesanded, noorematel on päevaülesanded. Freinet peab oluliseks
laste käsitööd ja loovuse arendamist ning säilitamist.
Klassis on tähtsal kohal trükimasin, millega kirjutatakse tekste tähelepanekutest ja
kogemustest.
Tegevuses on keskne koht vestlustel,
rääkimisel, teiste ees esinemisel, kriitilisel kommenteerimisel ja ka teiste kuulamisel.
Keel ja selle kasutamine on väga oluline.
Freinet’ määratleb oma pedagoogika
üldeesmärgi järgmiselt: „Lapse isiksus areneb kõige paremini mõistlikus
ühiskonnas, mida ta teenib ja mis aitab tal saavutada eneseväärikustunnet ja
jõudu, et ta täiskasvanuna suudaks tegutseda eesmärgistatult, egoistlike
valedeta ning ehitada harmoonilist ja võrdõiguslikku ühiskonda (Freinet 1987: 29-30)."
Freinet tõdeb, et eesmärkides väljendatakse
ideaali, kuid peab siiski vajalikuks määratleda üldeesmärk. Õpetajal tuleb
nimelt tihti üksi oma tegevust põhjendada ja seepärast peab tal olema selge
nägemus sellest, mille poole ta oma pedagoogikas püüdleb (Hytönen 1999).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar