Tänapäeval kasutatakse C. Freinet pedagoogika meetodeid üsna palju. Seda on mugandatud ja kaasajastatud. Lasteaiaõpetajana tean kui olulised on näiteks:
{ ühiselt
kokkulepitud rühmareeglid;
{ kodus
ja lasteaias sarnane päevarežiim lapsel;
{ õpetaja
töökasvatuslik eeskuju ja lastele võmaluste loomine seda järgida;
{ laste
võrdne kohtlemine, võrdsete võimaluste loomine;
{ õuesõpe
käsikäes keskkonna jätkusuutliku mõtteviisiga;
{ laste
valmistatud õppevahendid;
{ laste
arendamine läbi kognitiivsete tegevuste;
{ emotsioonid
ning nende väljendusoskuse julgustamine
Toon mõned näited oma igapäevatööst
mida kasutan C. Freinet pedagoogika põhimõtetest. Arvan, et toimingud on üles
ehitatud lapsest lähtuvalt ning kogemuslikul baasil.
Arvan, et iga kogemus annab õppetunni mida saame
reflekteerida, olgu see siis positiivne või negatiivne. Oluline on, et
oskaksime saadud kogemuste toel areneda ja luua tulevastele kogemustele viljaka
aluspinna. Pean õigeks, et oskuslik lähenemine lapse kogemuslikule baasile loob
õppimise läbi suhtlemise/ arutelude ning tähendab sotsiaalset kollektiivset arenemisprotsessi.
Olen seadnud suuna õuesõppele käsikäes looduse, keskkonna
ja jätkusuutlikusega. Kõik mida laps näeb ja kuuleb , mõjutab teda oluliselt ja
ta mäletab seda, justkui raamatut lugedes üha uuesti ja uuesti kogu kasvuea,
kogu elu.Tuleb leida mälupildist vaid õige lehekülg ning seda tarvilikult
kasutada. Minu põhimõte on lasta lapsel olla üks osa loodusest mitte olla
looduse üle valitseja. Üheks õpikeskkonnaks on lasteaia kõrval asuv park, kus
käime talvel loomadele/ lindudele toitu viimas ja jälgi vaatlemas. Kevadel
lilli ja lehtede pungumist jälgimas, sügisel seeni ja sammalt uurimas. Siia
juurde putukad ja luubid ning linnulaul.
Õppevahendid olen valinud käepärased, mida kasutame
igapäevaelus. Leian, et laps ei vaja näitlikustamiseks just prinditud või
paljundatud materjale. Metoodilistest vahenditest olen teinud näiteks
emotsiooni näod- laps õpib väljendama oma tundeid. Lemmikuteks on näiteks laste
hulgas igasugused isevalmistatud rütmipillid. Lapsed armastavad tegevusi
rütmide saatel ja helide tekitamine äratab tähelepanu. Head vahendid kodusest
majapidamisest olen leidnud nööpide, lõngakerade( peenmotoorika), kingapaelte
jms näol.
Päevakava kujundamisel on suur osakaal lastel soovil,
mida uut nad teemaga seoses kogeda soovivad. Vanemate kaasamine on samuti
oluline. Olen iga kuu alguses tutvustanud vanematele kuu teemat ja seeläbi
kujunevad nädalateemad vastavalt mida vanemad koostööna välja pakuvad. Näiteks
" koduloomade" nädalal sõitsime hobustega tallu, kus kasvatati kanu
ja hanesid. Kohapeal tegime suletrükki ja küpsetasime kooki. Pakkumine tuli ka
teise nädalasse, kus külastasime talu, kus kasvatati kitsi ja lambaid. Lapsed
maitsesid piima, tegid piimaga salakirja ning kraasisid villa. Kaasatud oli
seitsme lapse pered ja lapsed said vahetu kogemuse ning koosolemise/ tegemise
osatähtsusest
 |
| Erakogu. |
Pean oluliseks, et lapsel tekiks koostegemise rõõm ja seesmine teotahe. Tegevused planeerin nii, et laps on osaleja ja kogemuse omandaja, läbi meelte ja tunnetusprotsesside. Kasutan palju toiduvalmistamist/ küpsetamist õppetegevustes, et pakkuda vahetut emotsiooni. Püüan luua elulise õpikeskkonna kus laps omandab teadmised enesekohaste ja sotsiaalseteoskuste toel. Püüan laskuda lapsetasandile, et tegevus mõelda lapsele paeluvalt. Innustan ja kiidan last tegevuse lõppedes ning annan tagasiside.
Oluline on kõik meeled tööle rakendada. Toidu valmistamine rühmas on traditsioon, tavaliselt teeme seda reedeti, nagu preemia mida oodata. Kasutame toorainena mahetoodangut ja kaasame vanemaid toiduainete/ retseptide muretsemisel.Kõige kauem kestnud ettevalmistus oli leiva küpsetamine. See kestis kolm päeva ja kogemus mis lapsed said oli leiva söömise ajal tunda ja näha.
 |
| Erakogu. |
Oleme teinud loomade/lindude jälgimist; toitmist. Loomadele toidu viimine metsa ja korduvalt vaatamas käinud kas on söödud ja kelle jäljed on toidulaua ümber. Igapäevaselt täidame enne lõunasööki linnumaja toidulauda mida näeme aknast ja saame jälgida. Lastel on selged linnud kes toidulaual käivad, oskavad neid eristada tunnuste järgi. Enne sööma asumist tuletavad lapsed mulle meelde, et lindude toit vajab täiendamist.
Kevad on saabumas ja sellega seonduvalt pistame seemned
mulda, et jälgida taime sirgumist. Arutame mis selleks tarvis on ja laps ise
kastab ja hoolitseb oma taime eest. Eelmisel aastal saime maitserohelise supi
sisse enda aknalaualt ja kurgisalati samuti!
Püüan kõiki tegevusi omavahel siduda ja vahendid millega
tegevusi läbi viin võtan elust, igapäevastest vahenditest mida kasutame. Sest
toolidest saab rongi ja tekkidest teatri ja lauast onni, tean isegi kuidas
klotsidest mootorsaag teha ja augutajast triikraud. Väga populaarsed on
tammetõrud, kastanimunad, viljaterad. Voolimissegudest kasutan savi, täitsa
punast savi mida leidub minu oma koduõues kui pisut kaevata.
Unejutt ja unelaul on igapäevased toimingud. Unejutu
arutleme läbi peale ärkamist ja laps võib joonistada sellest pildi. Unelaul
annab teada kus maal me oma päevaplaanis oleme ja annab turvatunde ning samas
õpetab väärtustama meie kultuurilisuse( rahvalaul, leelotamine) eripära.
Olen palunud vanematel puhkepäevadel seada sisse
lasteaiaga sarnane päevarežiim. Laps ei väsi nii kiiresti ja tal on kohaneda
kergem, ta ei pea lisaenergiat kulutama "sassis" päeva peale ning ta
suudab omandama hakata uusi oskusi näiteks enesekohaseid-,
sotsiaalseid-,mänguoskuseid
jms.
 |
| Erakogu. |
Pannikoogi tegemise õpetus SIIT
